Kunstiõpetus: 1. klass

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Sihtgrupp: 1. KLASS
Teema: PÄIKE JA TAEVAS
Tehnika: õlipastell ja märjale pinnale akvarell + sool
Maht: 1-2 korda 45 min
Õppevahendid: A3 paber, õlipastell, akvarell, pintslid, sool

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Sihtgrupp: 1. KLASS
Teema: HIIREKÕRVUS PUUD JA PÕÕSAD
Tehnika: puhumistehnika ja guašš
Maht: 1- 2 korda 45 min
Õppevahendid: A3 paber, kõrred, tušš, guašš ja pintslid

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Sihtgrupp: 1. KLASS
Teema: PAABULIND
Tehnika: õlipastell + akvarell
Maht: 1-2 korda 45 min
Õppevahendid: A3 paber, õlipastell ja akvarell

http://www.slideshare.net/eveneito/paabulind

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Sihtgrupp: 1.KLASS
Teema: KALAD
Tehnika: õlipastell + akvarell ja sool
Maht: 1-2 korda 45 min
Õppevahendid: A3 akvarellpaber, õlipastell ja akvarell

http://www.slideshare.net/eveneito/kalad-kunstiringi

Vanalinna Hariduskolleegium
Sihtgrupp: 1 KLASS

Teema: KALEVIPOJA TEEKOND MAAILMA OTSA

Tehnika: SÜSI

Maht: 2 korda 45 min

Eesmärgid: Õpilane tunneb Eesti eepost Kalevipoeg ja see inspireerib teda. Õpilane omandab esimese kogemuse söetehnika kasutamisest kunstitunnis.

(1 kooliastme õppesisu 1 komponent õppekava järgi on pildilised jutustused. Õpitulemustena on oluline tunda rõõmu kunstist, kui mängulisest ja loovast tegutsemisest. Kasutada erinevaid tehnikaid ja ajaloolisi materjale. Õppesisu seostamine Eesti rahvakultuuriga)

Põhimõisted: eepos, muistend, Kalevipoeg

Õppemeetodid: õpetaja loeb juttu, lapsed kuulavad- seejärel toimub arutlus, iseseisev töö

Õppematerjalid: Eno Raud „Kalevipoeg“

Õppevahendid: paber, süsi

Tunni ülesehitus: Tund algab (alustame seistes) Tänase tunni teemaks on meie rahvuseepos „Kalevipoeg“

SISSEJUHATAV ARUTELU (häälestus) (6 MIN)

Kas olete kuulnud midagi Kalevipojast??? Kes ta on???

Kalevipoeg on meie rahvusvägilane ja temast on suur paks raamat, mida nimetatakse eeposeks. Igal rahvusel saab olla ainult üks eepos ja meil on selleks Kalevipoeg.

Mis te arvate milline Kalevipoeg välja nägi??? (suur, väike jne)

ÕPPIMINE: Õpetaja loeb Eno Raua raamatust „Kalevipoeg“ katkendi Kalevipoja teekonnast maailma lõppu lk 95- 97, 103-104 ( 12 MIN)

Nüüd hakkamegi seda lugu kuidas Kalevipoeg maailma lõppu läks joonistama. Selleks kasutame me söetehnikat. See tehnika on väga vana, vähemalt sama vana kui Kalevipoeg.

Annan teile kõigepealt ühe väikese proovipaberi. Näitan klassi ees, et söega saab erineva tugevusega jooni teha ja, et sütt saab näpuga hajutada.( 8min)

Seejärel annan põhitöö jaoks uue paberi ja nad hakkavad sinna kuuldud lugu joonistama. (viimased 20 MIN, esimesest tunnist) ….. seejärel VAHETUND

Teine tund õpilased jätkavad iseseisvat tööd (30- 35 MIN)

REFLEKTSIOON: (10- 15 MIN)

Vaatame koos pildid üle. Iga laps saab rääkida, mis osa ta jutust kujutas. Tagasiside.

Vanalinna Hariduskolleegium

Sihtgrupp: 1 KLASS

Teema: KALEVIPOEG, SAAREPIIGA JA SUUR TAMM

Tehnika: naturaalne vahakriit

Maht: 2 korda 45 min

Eesmärgid: Õpilane tunneb Eesti eepost Kalevipoeg ja see inspireerib teda.

(õppekava järgi ammutatakse esimeses kooliastmes loovtööde ainest meie kultuuriloost, 1 kooliastme õppesisu üks komponent õppekava järgi on pildilised jutustused. Õpitulemustena on oluline tunda rõõmu kunstist, kui mängulisest ja loovast tegutsemisest.)

Põhimõisted: eepos, muistend, Kalevipoeg

Õppemeetodid: õpetaja loeb juttu, lapsed kuulavad- seejärel toimub arutlus, iseseisev töö

Õppematerjalid: Eno Raud „Kalevipoeg“

Õppevahendid: paber, vahakriit

Tunni ülesehitus:

Tund algab (alustame seistes) Tänase tunni teemaks on meie rahvuseepos „Kalevipoeg“

SISSEJUHATAV ARUTELU (häälestus) (10MIN)

Kas olete kuulnud midagi Kalevipojast??? Kes ta on???

Kalevipoeg on meie rahvusvägilane ja temast on suur paks raamat, mida nimetatakse eeposeks. Igal rahvusel saab olla ainult üks eepos ja meil on selleks Kalevipoeg.

Mis te arvate milline Kalevipoeg välja nägi??? (suur, väike jne)

Nüüd ma näitan teile Kristjan Raua joonistusi. Tema joonistas Kalevipoja eeposele pildid.

ÕPPIMINE: Õpetaja loeb Eno Raua raamatust „Kalevipoeg“ katkendi „Kalevipoeg saarepiiga ja suur tamm“ lk 25- 30 ( 12 MIN)

ÜLESANNE: Nüüd hakkame seda lugu joonistama.

Iseseisev töö tunni lõpuni

VAHETUND

Iseseisev töö jätkub.

REFLEKTSIOON: (10- 15 MIN enne tunni lõppu) vaatame koos pildid üle. Iga laps saab oma pildist rääkida.

Koristame lauad, õpetaja lõpetab tunni.

Vanalinna Hariduskolleegium

Sihtgrupp: 1 KLASS

Teema: JOONISTAME EUROOPAT

Tehnika: Pliiatsid, vildikad

Maht: 2 korda 45 min

Eesmärgid: Õpilane teab, mis on Euroopa ja mis on Euroopa Liit. Õpilane väljendab oma ideid, arvamusi, kogemusi teemal Euroopa.

Põhimõisted: Euroopa, Euroopa Liit, EURO

Õppemeetodid: arutlus, iseseisev töö

Õppematerjalid: internet, välja prinditud Euro näidised

Õppevahendid: paber, pliiatsid, vildikad

Tunni ülesehitus: Tund algab (alustame seistes)

Häälestus: (10 MIN) Tänase tunni teemaks on „Joonistame Euroopat“

Mis on Euroopa?

Euroopa on maailmajagu. Looduslik ja kultuuriline ala. Euroopas valitseb paraskliima, see tähendab, et ei ole liiga soe ega liiga külm. Euroopas on tihe asustus, siin elab palju inimesi, kuna siin on hea ilm ja head loodustingimused.

Mis on Euroopa Liit?

Euroopa Liit on majanduslik ja poliitiline ühendus. Kuna Euroopas on palju väikeseid riike on neil lihtsam tänu Euroopa Liidule oma asju ajada.

Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki.

Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari

Milline on Euroopa Liidu Lipp? (sinise taustal ring 12 tähekesest)

Mis raha on kasutusel Euroopa Liidus?

Euro on kasutusel 16 liikmesriigis: Austria, Belgia, Hispaania,Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome.

Alates esimesest jaanuarist ka Eestis.

ÕPPIMINE: Täna joonistame Euroopat.

Millistes riikides te käinud olete?

Te võiksite joonistadagi neid riike. Mis huvitavat te seal nägite, milline loodus seal oli, mis loomi te nägite.

Pildile võiksite joonistada ka selle riigi lipu, siis saavad kõik kohe aru, mis riigiga on tegemist. Samuti võite joonistada ka Euroopa Liidu lipu. Kui olete külastanud mitut Euroopa riiki, siis võite jaotada paberi mitmeks osaks.

Võite joonistada ka Eestit, eesti asub ka Euroopas.

Jagan paberid. Pliiatsid

Edasi toimub iseseisev töö tunni lõpuni.

VAHETUND

Teisel tunnil jätkub iseseisev töö õpetaja juhendamisel.

REFLEKTSIOON: (10- 15 MIN) enne tunni lõppu vaatame koos kõik tööd üle, mida keegi joonistanud on.