Sihtgrupp: 12. KLASS
Teema: BAUHAUSI lõpp ja emigreerumine USAsse, KLEE, ECKMANN, USA maalikunst ja ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USAs
Maht: 2 korda 45 min
Eesmärgid: Anda ülevaade Bauhausi lõpust, keskenduda Mies van der Rohe loomingule USAs. Rääkida Kleest ja Beckmannist, kes olid olulised samal ajal euroopa maalikunstis. Seejärel tutvustada USA maalikunsti, mis 20 saj keskpaiku tõstis New Yorgi maailma kunstikeskuseks. Anda ülevaade nii tollasest olustikust kui kunstnikest ja nende olulisematest töödest.
Põhimõisted: Bauhaus, erinevad kunstnikud, abstraktne ekspressionism
Õppematerjalid: internetist googlest pildid, Wikipeediast info erinevate kunstnike kohta, raamatud:„Kunstiajalugu“ (Piper), „Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani“ (Anna- Carola Kraube), „Moodsa kunsti lugu“ (Norbert Lynton)- nendest kõigist kokku koostatud PowerPoint esitlus
Õppemeetodid: loeng- mis on illustreeritud piltidega, arutlus, väike mõtlemisülesanne Hopperi maali põhjal
Õppevahendid: arvuti, projektor
Tunni ülesehitus:
PowerPoint esitlus ja õpetaja räägib.
BAUHAUS
Bauhausi viimaseks direktoriks saksamaal oli Ludwig Mies van der Rohe.
Arhitektiharidust tal polnud, õpetuse sai ta ehitusmeistrist ja kiviraidurist isalt.
Alguses saksamaal tegeles ta mööblidisainiga pärast Ameerikas tegeles arhitektuuriga.
MR 20 vetruv tool
Barcelona tool- metallkonstruktsioon on näha, mitte peidetud nagu tol ajal tavaks oli
VAATAME MÖÖBLI PILTE
Kas te ostaksite endale sellise tooli?
VAATAME ARHITEKTUURI PILTE
Teda peetakse üheks esimeseks modernse arhitektuuri meistriks.
Miks tekkis selline majatüüp?(3 min) ARUTLUS
Mis on selle eelised?
Lake Shore Drive kortermajad olid tol ajal radikaalsed võrreldes tolle aja tüüpiliste tellistest elamutega. Klaasist ja terasest välisilme ja vaiadele rajatud konstruktsioon.
Need kortermajad on pilvelõhkujaarhitektuuri ikoonideks-
PAUL KLEE (1879- 1940)
Sündis Sveitsis saksa- prantsuse muusikute perekonda.
Räägib joonistamisest, kui joonega jalutamisest- nagu koergi rihma otsas võib ka pliiats käe küljes ise omas suunas jalutama minna.
Värvid avastas ta alles 35 aastaselt Tuneesias, kus oli hästi ere päikesevalgus.
Ta tegeles harmoonia otsingutega värvides.
VAATAME PILTE
Otsis harmooniat ja arvatakse, et see on tulnud tema muusikutest vanematest ja ka Paul Klee ise oli hea viiuldaja. Muusikas, meloodias on samuti harmoonia hästi oluline.
Tema pilte on raske kvalifitseerida, kohati ta jõudis täieliku abstraktsioonini.
„Death and Fire“ – on tema viimane maal. Klee eesmärk oli luua vähesest palju.
MAX BECKMANN
Tema kasutas süngeid värve, keerulisi kompositsioone. Teda on ka raske paigutada mingi kindla kunstivoolu alla.
Eeskujudeks Bruegel, kes kujutas samuti lihtsaid ja vahel lausa koledaid inimesi. Samas on Beckmannil ekspressionistidele omaselt värviküllased ja väljendusrikkad tööd. Kõige rohkem leiab sarnasusi Kirchneriga.
VAATAME PILTE
Mis teemat võiks kujutada pilt „The Night“ (1 min)
Tema tööde teemadeks olid sõda, lava , tsirkus ja antiikmüüdid. Ta töötas 1 Maailmsõja ajal rindel sanitarina.
Pildid on küll sünged aga neis värvides on mingi sära.
Maalis palju autoportreesid ja oli ta oli väga enesekindel tüüp.
AMEERIKA 20 SAJ. ALGUL
Rühmitus KAHEKSA, moodustus Ameerikas konservatiivse kunsti vastu.
Kui Prantsusmaal tekkis impressionistide rühmitus 19 saj lõpus siis Ameerikasse jõudis see hiljem. Aga erinevalt prantsuse impressionistidest olid ameerika sarnasel kunstivoolul süngemad värvitoonid ja teemad olid karmimad.
Kuigi neid ei saa päris impressionistideks nimetada, sest nende kujutusviis on tunduvalt realistlikum.
Sünged värvitoonid viisid välja halvamaigulise nimetuseni – Prügikasti koolkond
ROBERT HENRI
Oli portreemaalija. Ütles, et „Vormi tuleb kujutada selle loomusele vastavalt, kuid seda ei tule kopeerida“
GEORGE LUKS
Kujutas eelkõige töölisklassi. Ütles, et „Värv on eelkõige valgus ja vari“
„Mängijad“ rõõmsad näod kontrastiks nende ümbrusele.
GEORGE BELLOWS
Kujutas ka töölisklassi,
JOHN SLOAN
Just tema töödest tuli nimetus prügikasti koolkond. Sloan kujutas tavalist linnaelu. Sageli jälgis ta linnaelu oma aknast.
EDWARD HOPPER (1882- 1967)
VAATAME PILTE
Kõik objektid maalil on täpselt kalkuleeritult paigutatud. Geomeetriliselt asetus. Kasutas efektselt valgust ja varju. Liikumist tema piltidel ei toimu. Suurlinna tüdimuse kujutaja
Hopper oli meister kujutama kaht kõrvuti olevat, kuid teineteisega mittesuhtlevat inimest.
ÜLESANNE: „Morning Sun“ Mida võiks pildil olev naine mõelda, kus ta võiks olla? Pange 3 – 4 lausega see kirja. (5 min)
Igaüks loeb oma laused ette. (kuni 5 min)
ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM
1930 ndatel tuli aina enam Euroopa kunstnikke Ameerika Ühendriikidesse. Esmalt Hitler tagakiusamise pärast ja seejärel sõjapõgenikud.
1929 a. avati New Yorgis Moodsa kunsti muuseum. See polnud vanas mõttes muuseum, vaid sellest sai ka aktiivne kunstipatroon ja suunanäitaja.
Seni oli Ameerika maalikunst rahvusvaheliselt vähe tähelepanu pälvinud.
Figuratiivne maalikunst samastati natsistliku või riigi tellimusel valmiva sotsialistliku realismiga.
Ameerika kunstnikud vaatasid nii Itta kui Läände, samuti põlisrahvaste kunsti poole. (indiaanlaste poole) Kunstnikke huvitas primitiivse kunsti otsene kontakt alateadvusega.
1950 aastatel sai abstraktsionism ainsaks domineerivaks stiiliks maalikunstis.
STUART DAVIS (1894- 1964)
Kohalik Ameerika kunstnik, otsis oma pildistruktuuris tervikut. Tema loomingut võib vaadelda kui kubismi ameerikalikku edasiarendust
„Asjad mis panid mind maalima on vana Ameerika puu ja rauatöö, kodusõda, pilvelõhkuja arhitektuur, hiilgavad bensiinijaama värvid, Bachi muusika, jazz muusika, kiire rändamine rongi, auto ning lennukiga- mis tõid uue teistsuguse perspektiivi.“
GEORGIA OKEEFFE (1887- 1986)
Ameerika kunstnik, kes maalis lilli, kive, merikarpe ja maastike ja sünteesis neid lõpuks kuni abstraktsioonini. Ta on üks väheseid naiskunstnike, kes on mõjutanud kunstiajalugu sel määral.
ARSHILE GORKY (1905- 1948)
Armeenias sündinud ja Ameerikasse elama asunud. Abstraktse ekspressionismi eelkäija.
HANS HOFMANN (1880- 1966)
Ka tema emigreerus ammeerikasse. Tal on vaba pintslilöök ja tema tööd on väga värvilised.
„Mul ei saa maal mitte kunagi valmis- ma lihtsalt peatan selle kallal mõneks ajaks töö“
„Mulle meeldib maalida, sest see on miski, mis ei lõpe kunagi“
Oli võtmetegelase roll minemaks üle abstraktsele ekspressionismile
JACKSON POLLOCK (1912- 1956)
Isa oli farmer ja koos isaga reisides puutus kokku indiaanlaste kultuuriga.
Pollock oli hästi rahutu iseloomuga ja tema sõltuvus alkoholist sai alguse üsna vara.
1943 sõlmis ta aastase lepingu Peggy Guggenheimiga, kõige prestiizema kunstikoguja ja kaupmehega sõjajärgses New Yorgis.
Guggenheimi galerii grupinäitusel avastasid kunstikriitikud Pollocki. Peagi hakati tema töid tunnustama peale New Yorgi kogu maailmas.
Hukkus autoavariis.
NEW YORGY KOOLKOND
CLYFFORD STILL (1904- 1980)
PHILIP GUSTON (1913- 1980)
Oli väga omapärane stiil, mida mõnikord nimetatakse „abstraktseks impressionismiks“
FRANZ KLINE (1910-1962)
Jõulised tööd, teda on võrreldud hiina kalligraafia hiigelsuurte versioonidega. Suurem osa töödest on mustvalged.
Sihtgrupp: 12. KLASS
Teema: DE STIJL, MONDRIAN JA BAUHAUS
Maht: 2 korda 45 min
Eesmärgid: Esimese tunni ajal kontrollida teadmisi sürrealismist ja dadast- kontrolltöö. Anda ülevaade sellistest modernistlikest rühmitustest nagu De Stijli ja Bauhaus (kunstikool). Bauhaus Saksamaal ja Marchel Breuer. Tutvustasa õpilastele Mondriani loomingut ning avada selle taga peituv filosoofia.
Põhimõisted: De Stijl, Mondrian, Bauhaus, torumööbel
Õppematerjalid: internetist googlest pildid, Wikipeedia, raamatud: „Kunstiajalugu“ (Piper), „Ilus maja, kaunis ruum“ (Krista Kodres)
Õppemeetodid: vestlus ja loeng
Õppevahendid: arvuti, projektor
Tunni ülesehitus:
Esimesed 45 min toimub kontrolltöö.
PowerPoint esitlus ja õpetaja räägib.
DE STIJL
1 Maailmasõda Hollandit ei puudutanud.
Nimi tuli ajakirja järgi, neil olid suured ambitsioonid. Alguses suhtuti sellesse rühmittusse halvustavalt.
Liikmed: Doesburg, Gerrit Rietveld, Mondrian
Romantismiajast püsinud ohjeldamatu individualism ja subjektivism hakkasid teed andma põhiolemuselt klassikalisele anonüümsele kunstile.
Range abstraktsioon, lamedad pinnad, põhivärvid
THEO VAN DOESBURG
Oli alati valmis oma kunsti teiste kunstivoolude valguses veidi muutma, ta oli seotud dadaismi ja Bauhausiga.
Tõi oma töödesse diagonaalid.
MONDRIAN
Mondrian jäi kuni surmani truuks oma põhimõtetele.
Tähtis on eristada kahte tasakaalu. Staatiline ja dünaamiline.
Kõige tähtsam on staatilise tasakaalu hävitamine kontrastide kaudu.
Mondrian „ Tahan väljendada tasakaalu dünaamilist liikumist“
„Täisnurk on ainus püsiv suhe“
Mondriani tõmbas ligi ka kubistlik teooria aga kubism ei ole teinud järeldusi omaenda avastustest. Ta ei ole jõudnud abstraktsioonini.
Mondrian tahtis jõuda asja olemuseni. Loobus hallist kui liiga otsustamatust värvist.
Kuldlõige.
BAUHAUS
1915 pandi Walter Gropius Weimari Kunstikooli direktoriks. Samal ajal juhtis ta Kujutava Kunsti kõrgkooli arhitektuuriosakonda.
1919 ühendati mõlemad koolid, nimeks sai Staatliches Bauhaus in Weimar.
Bauhaus tähendab tõlkes maja ehitamist.
Ühiskonnas olid liikumas uued ideed ja see idee näis täituvat Weimaris, kus kukutati hertsogi võim. Seal kuulutati välja Weimari vabariik.
Bauhausis sulanduvad arhitektuur, maalikunst ja skulptuur üheks tervikuks. Pandi alus ruumikale funktsionaalsele disainile.
Alguses olid töökojad aga 1923 võeti uus suund tehnoloogiale. Kunst kui tehnoloogia.
1924 kolis kool Weimarist Dessausse. Uus hoone,( arhitekt Walter Gropius)
1927 asutati arhitektuuristuudio.
1929 sai direktoriks Hannes Meyer
1930 valiti direktoriks Mies van der Rohe
1933 kool Saksamaal suleti. (Hitler tuli võimule)
PILDID MÖÖBLIST
MARCHEL BREUER
Mööbel, mis sobiks igasse ruumi.
Torumööbel, kasutas esimesena õmblusteta kroomitud terastoru. Kaotas toolil jalad. Metallmööbel on stiilitu. Funktsioon on oluline.
