Sihtgrupp: 2 KLASS
Teema: VANALINNA KAART
Maht: 2 korda 45 min
Eesmärgid: Õppida tundma kodukanti- kooli ümbrust, ehk siis Tallinna Vanalinna. Osata jälgida ja lugeda kaarti ning luua oma Vanalinna kaart.
Põhimõisted: Tallinna Vanalinn, Raekoda
Õppematerjalid: raamat „Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitustega“
Õppemeetodid: vestlus, rühmatöö
Õppevahendid: paber, pliiatsid, värvipliiatsid, liim
Tunni ülesehitus:
Tund algab. Täna räägime Tallinna Vanalinnast ja hakkame proovime ka ise Vanalinna kaarti joonistada. Pärast kleebime ka olulisemad majad kaardile.
Kõigepealt moodustame 3 liikmelised grupid. Iga grupp saab minu käest paljundatud Tallinna Vanalinna kaardi ja koos rühmaga hakkate seda suurele paberile joonistama. Te aitate üksteist.
Kui mingi osa kaardist on paberile pandud, siis hakkab rühma kolmas liige väikeseid majasid joonistama, välja lõikama ja kaardile kleepima.
Panen laua peale ka erinevaid raamatuid Tallinnast, kus on majade pilte. Paljundatud kujul on Raekoja hoone, Tallinna kirikud ja Paks Margareeta.
Kas leiate kaardilt oma kooli?
Edasi toimub töö rühmades ja õpetaja juhendab keda vaja.
Sihtgrupp: 2 KLASS
Teema: ÜHISTÖÖNA VALMIV PILT- JUTT
Tehnika: naturaalne vahakriit
Maht: 2 korda 45 min
Eesmärgid: Ühistöö kui üks loovtöö liik ja selle kogemuse omandamine. Ühistööna valmivad pildid ja jutud, õpilased väärtustavad teist inimest ja tema ideid.
(Õppekava läbiv teema: sotsiaalse pädevuse kujundamine- ühistes kunstiprojektides osalemine)
Põhimõisted: ühistöö
Õppemeetodid: ühistöö
Õppematerjalid: -
Õppevahendid: paber, vahakriidid
Tunni ülesehitus: Tund algab (alustame seistes) (häälestus)
Tund algab eelmise tunni teema lõpetamisega. Mõned õpilased räägivad veel oma möödunud tunnil valminud piltidest (12 min)
ÜLESANNE: Täna teeme ühe teistmoodi ülesande. Igaüks mitte ei joonista enda tööd vaid kõik pildid valmivad ühistööna.
Jagan paberid ja vahakriidid. (3 min)
- Kõigepealt joonistab igaüks ühe looma (6 min), nüüd anname paberid edasi endast vasakule.
- Nüüd joonistab igaüks sellele loomale sõbra. (6 min), anname jälle paberid edasi.
- Nüüd, kus nad võiksid olla. Kas linnas, metsas, kuskil majas või mingis muinasjutulises paigas. Tehke midagi mis annaks aimu sellest kohast. (7min), anname paberid edasi.
- Nüüd vaadake seda pilti ja mõelge ning tehke sellele pildile veel mõni tegelane või asi. (6 min), anname paberid edasi.
- Nüüd vaadake, mis on sellelt pildilt teie arvates puudu ja joonistage see. See võib olla ka mõni hästi väike asi. (5 min), anname paberid jälle edasi.
VAHETUND
(teine 45 min)
Jätkame oma pilti, kas igaühel on uus pilt ees.
Nüüd on igal pildil tekkinud juba kindlasti mõni lugu.
Nüüd vaatategi seda lugu pildil ja lisate sinna midagi, või kedagi. Ärge kiirustage, alguses mõelge rahulikult ja siis alles tehke. Aega on 10 min, anname paberid edasi.
Nüüd see töö jääb sulle ja sa lõpetad selle pildi ja loo nii nagu sina tahad. Nüüd on aega 10 min ja siis hakkame jutustama neid lugusid, mis nendel piltidel on.
REFLEKTSIOON: (tagasiside ja kokkuvõte) (25 min, kuni tunni lõpuni)
Iga laps jutustab loo, mis on tema kätte jõudnud pildil läbi ühise töö kujunenud. Teised lapsed kuulavad.
Tunni lõpus koristab iga laps oma laua ja õpetaja lõpetab tunni.
Sihtrühm: 2 KLASS
Teema: LIBLIKAD
Tehnika: maal, guass
Maht: 2 korda 45 min
Eesmärgid: Kinnistada juba varem õpitud värvide segamise oskust. Õpilane oskab komponeerida iseseisvalt.
Õppemeetodid: õpetaja poolne esitlus, vestlus, iseseisev töö
Õppematerjal: PowerPoint esitlus liblikatest
Õppevahendid: paber, guass, pintslid
Tunni ülesehitus: Tund algab (alustame seistes)
(häälestus) Täna hakkame liblikaid maalima. Kõigepealt näitan teile erinevate liblikate pilte. (PowerPoint esitlus) Räägin juurde ja õpilased võivad küsida.(10 min)
ÕPPIMINE: Jagan paberid, veetopsid, pintslid, värvialused ja panen neile värvi. (5 min)
Tunni ülesanne on maalida liblikaid, ning mõelda kuidas neid paberile paigutada. Liblikad tuleb teha suurelt, niimoodi on neid ka lihtsam maalida. Mõned liblikad võivad olla ainult osaliselt pildil- nagu välja või sisse lendamas. Liblikad võivad kohati ka kattuda.
Teeme natuke pliiatsiga ette ja siis maalime. Proovime segada erinevaid värve. Võite liblika täiesti ise välja mõelda, erinevaid liblikaid on tuhandeid.
Edasi toimub iseseisev töö õpetaja juhendamisel.
VAHETUND
Iseseisev töö jätkub.
REFLEKTSIOON: tunni lõpus vaatame koos tööd üle.
Sihtgrupp: 2 KLASS
Teema: MINU LEMMIKMUINASJUTT
Tehnika: RASVAKRIIDID
Maht: 2 korda 45 min
Eesmärgid: Õpilane tunneb kultuuripärandit muinasjuttude näol ja arutleb nende üle.( õppekava läbiv teema „ kultuuriline identiteet“ ) Õpilane mõtleb ja valib ise teose sisu ja põhjendab oma valikut.
(1 kooliastme õppesisu 1 komponent õppekava järgi on pildilised jutustused. Õpitulemustena on oluline tunda rõõmu kunstist, kui mängulisest ja loovast tegutsemisest ning kirjeldada enda ja teiste töid)
Põhimõisted: muinasjutt
Õppemeetodid: arutlus, iseseisev töö õpetaja juhendamisel
Õppematerjalid: muinasjuturaamat
Õppevahendid: paber, rasvakriidid
Tunni ülesehitus: Tund algab.(alustame seistes) Täna räägime muinasjuttudest.
SISSEJUHATAV ARUTELU (15 MIN) (häälestus)
Kõigepealt mis on muinasjutt???
Muinasjutt on väljamõeldud jutt.
Muinasjutud on levinud läbi jutustamise. Juba vanasti rääkisid vanaemad vanaisad või isad ja emad neid oma lastele. Kui hakati raamatuid trükkima siis pandi muinasjutud ka raamatutesse kirja. Tänapäeval meie loemegi muinasjutte raamatutest.
Mis sõnadega muinasjutud tavaliselt algavad???
Elas kord… Seitsme maa ja mere taga elas…
Kuidas muinasjutud lõpevad ??? Õnnelikult… Kui nad surnud ei ole siis elavad õnnelikult siiani.
Kes on tavaliselt muinasjuttude tegelasteks???
Nõiad, haldjad, printsessid, kuningad, kuningannad, koletised, draakonid, igasugused loomad
Milliseid muinasjutte te teate??? (Igaüks ütleb ühe)
Tuhkatriinu, Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi, Okasroosike, Inetu pardipoeg, Hans ja Grete, Väike merineitsi, Rapuntsel, Pöial-Liisi, Lumekuninganna, Keisri uued rõivad, Vahva rätsep, Punamütsike
ÕPPIMINE:
ÜLESANNE: Igaüks kujutab tänasel pildil oma lemmikmuinasjuttu. Võite kujutada eriti olulist sündmust või tegelast sellest jutust, see ei pea olema kindlasti peategelane vaid keegi kes teile eriti meeldib.
Kui pilt on valmis, siis igaüks räägib, mis muinasjuttu ta kujutas.
Tänaseks tööks kasutame rasvakriite. Jagan paberid ja kriidid.
Edasi toimub töö individuaalselt ja õpetaja abistab vajadusel.
Vahepeal vahetund. Pärast vahetundi jätkub iseseisev töö.
REFLEKTSIOON: (20- 15 min enne teise paaristunni lõppu)
Iga laps räägib mis muinasjuttu ta kujutas ja miks ta selle valis. Teised kuulavad ja need kes pole veel valmis saanud lõpetavad oma töid.
Iga laps saab tagasisidet ja õpetaja tähelepanu.
2 min enne tunni lõppu panevad kõik õpilased kasutatud vahendid oma kohta ja vaatavad, et nende laud on korras.
Tunni lõpetab õpetaja.
