Sihtgrupp: 5. KLASS
Teema: ESTONIA TEATER JA MINU EESTIMAA
Tehnika: guašš
Maht: 2 korda 45 min
Eesmärgid: Osata töötada ühise eesmärgi nimel. Saada kogemus maalimisest kui ühistööst. Omandada teadmisi Eesti kunstnikest ja eesti kultuuriloost. Erinevate objektide kujutamine mälu järgi. Õpitu seostamine oma kodukandiga (R. Sagrits)
Põhimõisted: ühistöö, Estonia teater, Elmar Kits, Richard Sagrits, Evald Okas
Õppemeetodid: arutlus, rühmatöö
Õppematerjalid: internet, PowerPoint esitlus
http://www.slideshare.net/eveneito/john-smith-vljameldud-kunstnik-8095756
http://www.slideshare.net/eveneito/john-smith-vljameldud-kunstnik-8095756
Õppevahendid: arvuti, projektor, igal rühmal A2 paber või suurem (saab kokku teipida väiksemaid pabereid), guaššid, pintslid, veetopsid
Tunni ülesehitus:
Tänase tunni teemaks on Eestimaa ja räägime ühest meie rahvussümbolist Estonia teatrist.
ARUTLUS: (häälestus 3- 4 min) Kes on käinud Estonia teatris? või
Kes on näinud estonia teatrit?
Mida te teate Estonia teatrist? (mida seal tehakse)
Estonia teatris etenduvad ooperid ja operetid, toimuvad klassikalise muusika kontserdid.
Igal Vabariigi aastapäeval toimub Estonia teatris presidendi vastuvõtt.
POWERPOINT ESITLUS (6 min) Õpetaja räägib lisaks.
4- 7 slaid: Selline on Estonia teater väljast kuni tänase päevani
8 slaid: Kolmest kunstnikust 2 on surnud. Evald Okas elab veel, ta on juba 97 aastane, tema on ka pildil.
9. slaid: Richard Sagrits on pärit siit samast Kunda lähistelt Karepalt. Seal asub ka tema talumuuseum- see on tema sünnikodu. Sagrits oli tuntud meremaalija.
10. slaid: Niisiis nendelt kolmelt kunstnikult telliti 1947 aastal Estonia teatri laemaal. Taheti, et Estonia rahvusteater oleks suursugusem kui kunagi varem. Enne pommitamist seal laemaali polnud.
Kolm kunstnikku: Elmar Kits, Richard Sagrits ja Evald Okas koos kavandasid maali ning selle teemadeks on: võitjate kojutulek, tööstuse ja põllumajanduse õitseng ning rahvapidustused.
11- 14 slaid: Nii kõrgel polnud lihtne maalida. Maaliti otse lakke ja koguaeg pidi ülespoole vaatama- kael jäi kangeks. Tänapäeval tehakse laemaale teistmoodi- need maalitakse lõuendile (ehk siis linasele kotiriiet meenutavale kangale, mis on üle värvitud spetsiaalse värviga).
Maali tuleb alati kaugemalt vaadata- siis näeb mis on valesti. Kui näiteks mõni inimene või maja on kuidagi vildakalt. Kaugemalt näeb üldmuljet. Aga kuna maaliti tellingutelt, siis need takistasid maali nägemist alt põrandalt.
Maal on suur, kokku 91 ruutmeetrit.
15 slaid: ÜLESANNE
Moodustame 3 liikmelised rühmad. (1 min)
Maalime ühistööna/rühmatööna, nagu need kolm eesti kunstnikku kunagi maalisid.
Maali teemaks on „MINU EESTIMAA“
ARUTLUS: (3 min)
Mis teile seondub Eestrimaaga?
Mis on Eesti sümbolid? (suitsupääsuke, rukilill, paekivi- näiteks Ontika, meri, metsad (eriti männid), laulupidu, tantsupidu, talud, mõisad, leib)
Edasi toimub töö rühmades- esimese 45 min lõpuks on kõigil pliiatsiga ette joonistatud kavand paberil, et järgmine tund saab alustada maalimist.
Sihtgrupp: 5. KLASS
Teema: KUNSTITEHAS
Tehnika: guašš
Maht: 2 korda 45 min (olenevalt ühismaali suurusest)
Eesmärgid: Osata töötada ühise eesmärgi nimel. Saada kogemus maalimisest kui ühistööst. Näidata kaasaegset kunsti ja mõtestada lahti konkreetset kunstnikku Kalev Mark Kostabit ja tema töömeetodeid.
Põhimõisted: Kalev Mark Kostabi, kunstitehas, ühistöö
Õppemeetodid: arutlus, ühistöö
Õppematerjalid: internet, http://id3480.securedata.net/kostabi/ , PowerPoint esitlus
Õppevahendid: arvuti, projektor, suured paberid, mis on kokku teibitud, šabloonid, pintslid , guaššid
Tunni ülesehitus:
Tund algab. Tunni teemaks on eesti päritolu kunstnik Kalev Mark Kostabi ja tema New Yorgis asuv kunstitehas. Alustan teema tutvustamist PowerPoint esitlusega. Lisaks räägin. (8 min)
ARUTLUS (4 min)
Milline võiks teie arvates kunstitehas välja näha?
Millised ruumi seal olla võiks?
Seejärel hakkame koos maalima.
Nüüd proovime Mark Kostabi kunstitehase paberile panna. Kasutame inimese šabloone, mis on Kostabi eeskujul tehtud. Muidugi võite ka ise inimesi joonistada.
Kõigepealt peame kokku leppima, kes millist tehase osa kujutab.
Kes kujutab tehast väljast?
Kes teeb ateljee?
Kes teeb värvilao?
Kes teeb puhketoa?
Jne… ateljeesid võib ka mitu olla
Igaüks teeb mingit osa, õpetaja juhendab. Alguses tehakse hariliku pliiatsiga ette, seejärel hakatakse maalima. Maalimistöö jääb pooleli ja seda jätkame järgmine paaristund.
Sihtgrupp: 5.- 6. klass
Teema: JOHN SMITH - VÄLJAMÕELDUD KUNSTNIK
Tehnika: pliiatsid või pastellid
Maht: 2 korda 45 min
Eesmärgid: Loovülesanne, kus riiklikust ainekavast lähtuvalt saab õpilane väljendada visuaalsete vahenditega oma mõtteid ja ideid. Saada kogemus enesest kui kontseptuaalse inimese loojast: mitte ainult käeline kogemus vaid ka ajutegevuse kogemus (Dewey järgi kvaliteetne kogemus). Tutvustada eesti kaasaegseid kunstnikke ja nende loomingut. Arendada interpersonaalset intelligentsust ehk võimet mõista teisi inimesi (ka kunstnikke).
Põhimõisted: John Smith, Kaido Ole, Marko Mäetamm
Õppemeetodid: vestlus, paaristöö
Õppematerjalid: PowerPoint esitlus, internet: http://www.kaidoole.eu/johnsmith/juhnsmith.htm
Õppevahendid: arvuti, projektor, A2 või A3 paber joonistamiseks, A4 koopiapaber- eluloo kirjutamiseks, pliiatsid või pastellid.
Tunni ülesehitus:
Õpetaja tutvustab kahte eesti kaasaegset kunstnikku Kaido Olet ja Marko Mäetamme. Räägitakse nende sõprusest, samuti sellest, kuidas nad jagasid ateljeed ning kõrvuti töötasid; kuidas sõpradest kunstnikel tekkis mõte koos maalida ja et oleks lõbusam, mõtlesid nad välja ühise nime - John Smith. Kahest kunstnikust sai üks ja koos maalitud tööd kannavad John Smithi nime. Kui nimi oli välja mõeldud, siis mõeldi välja ka elulugu, sest kõigil inimestel on elulugu.
Rääkimise taustaks näitab õpetaja PowerPoint esitlust, kus on näiteid nende ühistööst. Seejärel jaotab õpetaja õpilased paaridesse, kui on kahekohalised lauad - siis on hea teha tööd koos pinginaabriga. Selle töö puhul võiksid õpilased ise valida paarilise - nagu Ole ja Mäetamm - kaks sõpra.
Kõigepealt mõtlevad õpilased paaris välja kunstniku nime ja siis panevad kirja lühikese eluloo. (Õpetaja võib anda eluloo pikkuseks sõnade arvu, näiteks 200 sõna) Eluloo eest võib anda ka eraldi hinde. (Võimalus ainetevaheliseks lõimimiseks: kokkuleppel eesti keele õpetajaga võib kirjutis valmida ka eesti keele tunnis. Kui elulugu on valmis kirjutatud, joonistavad õpilased koos paarilisega, mingi seiga väljamõeldud kunstniku eluloost või kunstniku kodu. Edasi toimub paaristöö ja õpetaja juhendab vajadusel.
10 min enne tunni lõppu, reflektsioonifaasis räägivad kõik paarid lühidalt oma väljamõeldud kunstnikust.
